Taara pst. 12-1, Tartu
+372 58 103 441
info (at) juhtkoer.ee


20 aastat juhtkoerte koolitamist Eestis

Artikkel ilmus ajakirjas “Sinuga” 2012/2, autor: Mati Malm.

Frank anti üle kasutajaleTänavu novembris möödub 20 aastat ajast, mil Eestis tehti algust juhtkoerte koolitamisega vaegnägijatele.

1992. aasta 22. novembril moodustati Eesti Pimedate Juhtkoerte Fond. Asutajateks olid Lõuna-Eesti pimedate ühingu ettevõte EPITAR, Pärnu pimedate ühing ning 27 eraisikut, kes olid antud valdkonnast huvitatud (vaegnä- gijad, silmaarstid, veterinaarid, liikumisjuhid, künoloogid jne).

 

1999. aasta märtsis korraldati Fond ümber Sihtasutuseks Juht- ja Abikoerte Kool. Paljuski oleme juhtkoerte koolituse käimalükkamise eest tänu võlgu meie põhjanaabritele. Nii sealsele Juhtkoerte Koolile kui ka Juhtkoerte Kasutajate Ühingule, kes esimestel aastatel koolitasid oma kulu ja kirjadega meie treenereid ning panid õla alla sobilike koerte ja erivarustuse (rihmad, rakmed) hankimisel. Nii Fond kui ka tema õigusjärglane Kool on kogu aeg koolitanud juhtkoeri kõigile abivajajaile üle Eesti.

Kokku on koolitatud ja üle antud enam kui 50 juhtkoera. Tõsi, pea paarkümmend neist on jõudnud juba kas manalateele või pensionile minna, kuid ülejäänud on truud abilised. Peale materiaalse kitsikuse ületamise üheksakümnendate algul tuli toonastel tegijatel palju panustada üldisesse teavitustöösse ja info vahendamisse. Alustati vaegnägijate teavitamisega, millised võimalused avanevad juhtkoera kasutajal ning kuidas see mõjutab nende elukvaliteeti nii olme kui tervise tasandil.

Esimesed juhtkoera saajad kuulusid enamjaolt põlvkonda, kes olid harjunud nõukogudeaegse toetussüsteemiga puuetega inimestele, mis oli keskmise palgaga võrreldes suhteliselt arvestatav. Taasiseseisvunud Eesti madalate sotsiaaltoetuste ning hüppeliselt kallinenud energiahindade taustal oli vaja omajagu julgust, et üldse juhtkoera kasutajaks hakata.

Teine suund, kuhu panustama pidi, oli riigi sotsiaalsfäär. Paljudele tollastele ametnikele ministeeriumis ja ka munitsipaalametites tundus kummastavana, et ajal, mil napib raha esmaste eluvajaduste katmiseks, tegeleb mingi seltskond „veidrikke“ pimedatele juhtkoerte koolitamisega. Ka siin olid abiks soomlased ning Eestis tegutsevad pimedate ühingud ja nende katusorganisatsioon Eesti Pimedate Ühing (aastast 1995 Eesti Pimedate Liit), kelle liige Kool ka praegu on.

Kuni 2000. aastani tegutseti põhiliselt annetuste ja erinevate fondide toel (suurim tollane abistaja AEF). Ka õnnestus Koolil müüa üks väljaõpetatud juhtkoer meie jaoks ulmelise hinnaga – 100 000 Eesti krooni – Soome Juhtkoerte Koolile (Eestis oli koera koolitamise eelarve 28 000 krooni). Soomlastel ei olnud selle ostu tegemiseks tungivat vajadust, pigem üritati sel moel toetada siinset kiratsevat koolitust ja süstida treeneritesse optimismi jätkamaks tegevust, millele nad kohati oma rahakotist lisa maksid.

Päris „mustast august“ soomlased muidugi koera ei ostnud, sest alates 1995. aastast toimusid Eesti-Soome maavõistlused juhkoertele ning nende kasutajatele. Ka olid meie algajad koerakasutajad koos treeneritega kutsutud igasuvistele õppekogunemistele Soome.

Alates 2000. aastast on juhtkoerte koolitamist toetatud läbi Hasartmängumaksu Nõukogu (HMN) projektipõhiselt. Aastatel 2010 ja 2011/12 oleme saanud toetusi otse riigieelarvest. Alates selle aasta sügisest siirdume tagasi rahastamissüsteemi juurde HMN-i kaudu. Keskmiselt oleme sel moel jõudnud soetada ja koolitada 4 juhtkoera aastas, ka jääb Kooli kohustuseks koera tervise eest hoolitsemine kuni tema elupäevade lõpuni.

Toetust oleme saanud veel Avatud Eesti Fondilt, Swedbank`ilt, Eesti Lions klubidelt (Tartu, Pärnu, Tallinn), Forum Cinemas kinoketilt, poeketilt Pro Optika ning paljudelt teistelt juriidilistelt ja eraannetajatelt. Toetajate ja annetajate olemasolu on äärmiselt vajalik, sest teadupärast peaks projektipõhiselt soetatud abivahendi omaosalus olema 10–20% abivahendi maksumusest. Kuna vaegnägijatel sellist raha pole, on nad saanud koerad kasutusse tasuta ning omaosalus on kaetud eelpool nimetatud abistajate vahenditest.

Lisaks on toetused võimaldanud anda treeneritele ja vabatahtlikele abistajatele (sujundajad) lisakoolitusi ning viia läbi üritusi koostöös Eesti Juhtkoerte Kasutajate Ühinguga (asutatud aastal 2002).

Praegu töötab Koolis kaks juhtkoerte treenerit – Veronika Malm ja Maria Soonberg, kelle ülesannete hulka kuulub peale igapäevase koolitamise ka sujundajate väljaõpetamine, tulevaste juhtkoerte testimine, töötavate juhtkoerte taseme ja tervise jälgimine, vajadusel nende transport ja hoidmine.

Koostöös Eesti Juhtkoerte Kasutajate Ühinguga organiseeritakse tervise- ja õppepäevi ning võistlusi juhtkoertele ja nende kasutajatele. Kuna kasutajad said juba üheksakümnendate keskpaigas aru, millised eelised juhtkoer nende elukvaliteedile lisab, on tagatud piisav huviliste hulk vaegnägijate seas, kes soovivad tulevikus juhtkoera saada.

Mõnel kasutajal on juba kolmas juhtkoer. Et edaspidi veelgi edukamalt tegutseda, oleme alustanud koolituskeskuse rajamist Tartu maakonda Tähtvere valda Kardla külla. Teeme koostööd Soome, Läti, Belgia, Inglismaa ja Saksamaa juhtkoerte koolitajatega. Praegu käib liitumisprotsess Euroopa Juhtkoerte Föderatsiooniga, mille käigus külastas meid kevadel selle organisatsiooni president Peter Farnworth.

2013. aastal plaanib Kool liituda ka ülemaailmse juhtkoerte koolide katusorganisatsiooniga – Rahvusvahelise Juhtkoerte Föderatsiooniga, kelle välja töötatud standardite järgi me ka Eestis juhtkoeri koolitame. Selleks et selgemini tajuda tulevikusihte, on koostatud põhjalik arengukava aastani 2015.

Eesti tasandil on oluline saavutada ühine tulevikukäsitlus sotsiaaalministeeriumiga, sest siiani on piisavalt palju lahtisi otsi ja teadmatust tuleviku suhtes.

Kindlasti ei kao vajadus juhtkoerte järele ka tulevikus, sest vaatamata üha arenevale tehnika- ja elektroonikamaailmale, on juhtkoeral hulk omadusi, mida asendada ei saa.

KES ON JUHTKOER? Juhtkoer on nägemispuudega inimese rehabilitatsioonivahend. Nägemispuudega inimesele on suureks probleemiks turvaline ja eksimatu liikumine väljaspool kodu.

Nägijast inimesest sõltumise vältimiseks tuleb pimedal inimesel õppida iseseisvalt liikuma ja orienteeruma. Liikumisel on tema klassikaliseks abivahendiks valge kepp. Teine väga tõhus abiline on juhtkoer, kellel peale juhtimisülesannete on vaegnägija elus täita veel mitu teistki rolli.

Juhtkoer on eriettevalmistuse saanud sõbraliku loomuga tasakaalukas töökoer, kes oskab pimedat inimest marsruutidel õigesti ja ohutult juhtida. Täites jalakäijate liikluseeskirju ja viies inimese mööda kõikidest takistustest, juhib ta vaegnägija turvaliselt sihtkohta. Saates oma peremeest väga erinevates paikades, käitub ta igal pool väärikalt ja distsiplineeritult, oodates vajadusel rahulikult mitu tundi.

Kuidas juhtkoera ära tunda? Tööl ja treeningul kannab juhtkoer rakmeid. Rakmed on enamasti varustatud helkurite ja vastavate märkidega.

Kuna juhtkoer lihtsustab nägemispuudega inimesel liikumist, on juhtkoeral avalikus ruumis õigusi, mis teistel koertel puuduvad. PALUME TÖÖTAVAID JA TREENIVAID JUHTKOERI MITTE SEGADA! Palume mitte unustada, et juhtkoer teeb tööd. Seetõttu ei tohiks temaga suhelda, mängida, teda silitada või toita. Kui selleks on väga suur soov või tungiv vajadus, küsida kindlasti enne luba pimeda või treeneri käest.

Loe artiklit ajakirjast.

Kommenteerimine on suletud.