Laupäeval, 31.03.2012 sai Roosi viiekuuseks. Nii nagu väikestel inimestel, tähistatakse ka koeralaste sünnipäevi sellises eas taolistel puhkudel igal kuul.
Vahepeal on Roosi nunnu kutsikaolemine kaduma hakanud ning oma kehavormidelt ja iseloomult on ta jõudnud teismeliseikka. Seda iseloomustavad uued õpitud koerustükid ning vanemate koerte kannatuse proovilepanek. Eriti meeldib Roosile tüüdata Tartus elavat kümneaastast rotveilerimammat Kändit, kes talub seda stoilise rahuga.
Teiseks Roosi kambajõmmiks on kujunenud kuueaastane Šveitsi valge lambakoer White Bright, kes tänu oma kiirematele jalgadele liigub lihtsalt eest ära, kui Roosi liialt tüütavaks muutub. Samas omandab noor juhtkoerahakatis iga päev ka uusi oskusi heas mõttes. Hommikused pissiloigud välisukse ees jäävad üha harvemaks, ka saab Roosi aru, kuidas kombekas koer ennast tänaval jalutades rihma otsas üleval pidama peab.
Perekond Malmi 14-aastane tütar Regiina on võtnud kutsika oma hoole alla ning koos on õpitud selgeks käsklused „siia“, „istu“, „kõrvale“.
Eilset (01.04.2012) aga võib pidada Roosi esimeseks tööpäevaks oma juhtkoeraelu pikal teel. Osaleti nimelt Eesti Pimedate Liidu organiseeritud kahepäevasel vaegnägijate seminaril „Aita ennast ise“. Roosi oli kaasas kahel põhjusel – selleks, et koer harjuks juba kutsikaeas vabalt suhtlema suurema auditooriumiga, ning teiseks sellepärast, et Pro Optika ellukutsutud ning ka Tartu Postimehes kajastust leidnud projekt on osutunud rahva seas üllatavalt populaarseks ning üle poolte seminariruumis istujate huulilt kostis rõõmus äratundmishüüatus, kui Roosit neile tutvustasime.
Kevade edenedes hakkab Roosit ka üha enam kohtama Tartu tänavatel ning kindlasti kaasatakse teda ka järgnevatel juhtkoerandusega seotud üritustel.
