Ühiskonnale
Osa inimesi vajab rohkemal või vähemal määral teiste inimeste abi. Juhtkoer säästab pereliikme või sotsiaaltöötaja aega, mis kuluks nägemispuudega inimest abistades või talle seltsi pakkudes. USA-s läbi viidud uuringute põhjal (selles on arvestatud ka teiste puuetega inimesi teenindavad koerad) vähendavad abistavad koerad invaliidi isikliku assistendi tarvet 60 tundi nädalas.
Koerte mõju inimese positiivsele ellusuhtumisele ja sotsiaalsele tegevusvõimele on väga suur. Aktiivne ja elujaatav inimene haigestub vähem. Ainuüksi liikumise tähtsus inimese tervisele on väga suur. Ühiskonnale on seda kasulikum, mida iseseisvamad, teovõimelisemad ja tervemad on nende liikmed.
Juhtkoera kasutaja liigub ja suhtleb palju. Mida rohkem kohtavad nn. tavainimesed endi keskel erinevate võimetega tegutsevaid inimesi, seda rohkem nad nendega arvestada oskavad.
Juhtkoerandus kaasab ka otseselt teisi ühiskonna liikmeid (sujundajad , kasvuperede liikmed jt.), kes saavad vaegnägijaid ja pimedaid vabatahtlikult abistada. Mida rohkem on neid, kes tahavad aidata ja oskavad koostööd teha endast erinevate inimestega, seda tolerantsemaks muutub ühiskond.
Juhtkoera kasutajale
Juhtkoeral on nägemispuudega inimese elukvaliteedi tõstmisel täita suur roll.
- liikumisel,
- sotsiaalsete kontaktide loomisel,
- sõbra ja seltsilisena pingete maandamisel,
- koerahobiga tegelemisel,
- hoolitsuse objektina koera omaniku enesehinnangu tõstmisel
1) Juhtkoera abil liigub vaegnägija marsruudil kiiremini, kindlamini ja turvalisemalt. Elava abivahendina lisab koer käikudele emotsionaalsust ja on erinevalt nägijast inimesest alati käepärast võtta.
2) Koos tänaval liikudes ei suhtu kaaskodanikud võõristuse või liigse kaastundega nägemispuudega inimesse, vaid imetlevad juhtkoera tarkust, on rohkem aldid puudega inimisega kontakteeruma, vestlust arendama ja abi pakkuma. Niisiis on koer abivahendiks ka sotsiaalsete kontaktide loomisel.
3) Truu seltsilisena ja heatujulise sõbrana maandab koer peremehe pingeid. Ta ei suhtu vaegnägijasse eelarvamusega ega tee puudest mingit probleemi. Koer rõõmustab pimeda peremehe üle sama palju kui nägijast omaniku üle.
4) Koer on inimesele ka hobiks. Ta saab temaga osaleda juhtkoerte võistlustel ja treeninglaagrites, käia erinevatel üritustel juhtkoera tööd demonstreerimas, koonduda klubidesse ja arendada seltsilist tegevust ning luua kontakte teiste maade koerakasutajatega.
5) Võtnud endale juhtkoera, vastutab nägemispuudega inimene tema eest. Tal on kohustus koera eest iga päev hoolt kanda. See kohustus annab samas talle ka võimaluse ise kellegi eest hoolitseda, mitte (kogu aeg) ise hoolitsetava rollis olla. See tõstab inimese enesetunnet ja sisendab endasse usku.
Sujundajale ehk vabatahtlikule abilisele
Vabatahtlikule abilisele annab juhkoerandus võimaluse end teostada teisi inimesi abistades ja end vajalikuna tundes. Soome sujundajad ütlevad: “Me ei tea, kummad kummale rohkem annavad, kas meie pimedatele või pimedad meile.”
Sujundajate süsteemi autoriks ongi soomlased ja neil toimib see väga efektiivselt. Koera-kasutajate elukohtades on leitud vabatahtlikud ja nad vastavalt ette valmistatud. Nad on sageli ka ise koera omanikud, kes tegelevad aktiivselt koerahobiga. Teiseks hobiks on neile saanud juhtkoer-kasutaja tandemi töökvaliteedi tõstmine. Sujundajad võtavad osa ka treeninglaagrite ja võistluste läbiviimisest ning teiste ühisürituste korraldamisest. Selle tänuväärse süsteemi juurutame ka Eestis.
Kasvuperele
Kasvuperele annab juhtkoera kutsika üleskasvatamine võimaluse tutvuda labradori tõuga, et siis otsustada, kas võtta endale hiljem sama tõugu koer või mitte. Lapsevanemad, kes pole kindlad oma laste koerapidamissoovi vastupidavuses, saavad seda juhtkoera kutsika peal kontrollida. Vahel tuleb ootamatult vajadus koerast loobuda ja siis on hea, kui on olemas koht, kus koer on oodatud. Esineb ka puhtalt aitamissoovist tingitud pakkumisi.
Juhtkoerale
Koerale endale annab võimalus töötada uskumatult palju. Kõrvaltvaatajaid paneb alati imestama, miks on juhtkoerad nii tasakaalukad ja rahul oma eluga. Võiks ju arvata, et pingeline amet on koerale koormav.
Praktika ja koerapsühholoogid on aga tõestanud, et koeral on säilinud metsikute esivanemate vajadus end iga päev proovile panna ja edukalt ülesandeid lahendada. Sellest, kas metskoer kavaldas saaklooma üle ning karja koostöö oli tõhus olenes nende ellujäämine. Koera kodustades võttis inimene temalt võimaluse end teostada ja nii otsivadki koerad, kellega omanik küllaldaselt ei tegele, endale ise väljundit. Tavaliselt tähendab see väljund koeraomaniku jaoks
Hävitustööd (nt. mööbli, tapeedi, põranda lõhkumine jms) ning tulemuseks on mõlemapoolne rahulolematus. Keti- ja puurikoerte psüühika on üksilduse ning tegevusetuse pärast tõsises ohus.
Seda tausta arvestades on juhtkoera elu kõige loomulikum ja koerasõbralikum. Koolituski on nii üles ehitatud, et koerad saaksid oma taiplikkust arendada ja õnnestumisest rõõmu tunda.
