Taara pst. 12-1, Tartu
+372 58 103 441
info (at) juhtkoer.ee


Juhtkoera oskused

Juhtkoerad töötavad kahte moodi:

1. Kindlat marsruuti mööda, kui talle on marsruudid selgeks õpetatud ja sihtkoht öeldud.

2. Vabalt valitud marsruuti mööda käigu pealt koerakasutaja juhtnööre jälgides. Sellisel juhul ei tea juhtkoer, kuhu minnakse. Ta liigub (jalakäijate liiklusreegleid silmas pidades) etteantud suunas, mida muudab ainult koerakasutaja loal, et siis uuest suunast kinni pidada. Teise meetodi järgi õpetatud juhtkoera võib kasutada ka kindlatel marsruutidel.

Juhtkoer võib töötada kord üht-, kord teistmoodi. Sellise ettevalmistuse saavad juhtkoerad ka Eestis. Hetkevajadust arvestava juhtkoeraga saab nägemispuudega inimene, kes linnas hästi orienteerub, vabalt liikuda.

Julge koerakasutaja võib toime tulla ka võõras kohas, kui talle oskuslikult teed juhatada. Kes liigselt riskeerida ei taha, kasutab aga juhtkoeraga käimisel kindlaid marsruute. Need jäävad labrador-retriiverile kiiresti meelde. Siis öeldakse märksõna, kuhu tuleb minna ning koer juhatab inimese eksimatult kohale.

Juhtkoera on õpetatud:

Täitma jalakäijate liiklusreegleid

Püsima kõnniteel ja laveerima inimeste vahel. Enne sõidutee ületust jääma seisma (äärekivi randi taha), kui on maha märgitud vöötrada, siis viima selle juurde. Sõiduteed ületama käsu peale. Maanteel kõndides hoidma vasakusse teeserva.

Juhtima vaegnägija ohutult takistustest mööda või peatuma nende ees

Takistused on väga erinevaid: püstised (puud, postid, tulbad, reklaamplakatid jt.), maapinnal olevad (randid, trepid, kõrgendid, erinevad esemed, augud, lombid jt. ), kõrgel asuvad (oksad, latid, väljaulatuvad detailid jt.) ja kitsaskohad (parkivate autode vahe, ustevahe, erinevate takistuste vahe).

Juhtkoera õpetatakse märkama igasuguseid takistusi ning, arvestades inimese mõõtmeid, neist sujuvalt mööduma. Kui ei ole võimalik takistusest mööduda (randid, trepiastmed, kitsaskohad jt.), siis jääb juhtkoer seisma ja laseb vaegnägijal olukorda hinnata. Teinud selgeks, millega on tegemist, lubab koerakasutaja tal edasi minna.

Kui on tegemist järskude maapinna tõusude või langustega, samuti teekatte muutustega, siis tasandab juhtkoer sammu.

Juhatama kätte otsitava koha

Juhtkoerale õpetatakse selgeks järgmiste märksõnade tähendus: rada (pöörab peateelt ara), “sebra”, trepp, uks, pink, buss (või muu sõiduvahend). Vajaduse korral võib mõisteid juurde õpetada.

Kuna juhtkoer teab käske “vasak” ja “parem” ning “otsi”, siis saab talle anda täpse teave, kust mida leidma peab. Kombineeritava kolmesõnalise käsu puhul “otsi vasak” – “sebra” (või “otsi sebra” – “vasakul”) puhul juhatab koer vaegnägija esimese vasakul pool oleva tähistatud ülekäigu raja juurde. Käsu “otsi parem” – “uks” (või “otsi uks” – “paremal”) puhul viib ta juhitava lähima paremat kätt asuva ukse juurde.

Samamoodi saab kombineerida kõik teised kohaotsimise käsud. Transpordivahendisse viib juhtkoer peremehe võimaluse korral esiuksest. Siseruumidest väljumiseks juhatab juhtkoer inimese käsu peale (“õue”, “välja”) välisukse juurde.

Hoidma otsesuunda

Juhtkoera õpetatakse hoidma otsesuunda. See on tarvilik, et vaegnägija paremaks orienteerumiseks. Juhtkoer püsib samal tänaval ning pime saab peatumiste järgi lugeda teeületusi. Juhtkoer muudab suunda käskluse “parem” või “vasak” korral.

Kui suunamuutus on tarvilik takistuse tõttu, siis peab juhtkoer taastama liikumissuuna pärast takistusest möödumist.

Kasutama ühistransporti

Juhtkoer peab oskama viia inimese ühissõidukini. Ühissõidukis on koera õpetatud olema rahulik ning istuma või lamama vaegnägija jalgade juures.

Juhtkoer ei tohiks liigselt huvituda kaasreisjatest. Enamasti vaegnägija siseneb ühissõidukisse ja väljub sellest hoidmata koera rakmetest.

Tõstma üles ja andma koerakasutajale mahapillatud eseme

Kõige sagedamini võivad maha kukkuda võtmed, kindad, kepp, rahakott. Juhtkoer peab eseme ettevaatlikult üles võtma ja seda rahulikult hoidma, kuni vaegnägija temalt selle ära võtab. Ta ei püüa seda närida ega sellega mängida.

Olema sõnakuulelik

Tulema kutse peale peremehe juurde (käsk “siia”), kõndima rahulikult vasakul pool inimese kõrval (käsk “kõrval”), jääma paigale oma peremeest ootama, seda ka rahvarohkes paigas (“koht”, “oota”), minema peremehe juurest eemale oma koha peale lamama (käsk “kohale”).

Tundma häid kombeid

  • Juhtkoerale küll meeldivad inimesed, kuid ta ei hüppa nende najale üles.
  • Juhtkoer magab oma kohal põrandal, mitte diivanil.
  • Ta sööb ainult oma kausist, ei nuru laua juures ega varasta toitu.
  • Ta ei aja taga liikuvaid objekte (kasse, palle jt), ei lase end häirida teistest koortest ega muudest loomadest.
  • Kokku tunnevad Eestis õpetatud juhtkoerad ligi kolmekümmet käsku.
  • Kogenud juhtkoer saab aru kui peremees eksib ja ei täida valet korraldust.

Lisa kommentaar